Arvutiviiruse loomise ja tekitamise põhjused

Tavaline noorte huligaansus. Üritamine end oma intelligentsuse piires tõestada. Üldiselt selline arvutihuligaansus ei erine tavalisest tänavahuligaansusest, välja arvatud tõsiasi, et see pannakse toime erinevates piirides – tänaval ja võrgus.

  Pettuse korraldamine ohvrilt millegi saamiseks: kontroll nakatatud arvuti üle, sealt interneti salasõnade varastamine ja internetipanga kontodele ligipääsemine. 

 Arvate, et teie arvutist pole midagi väärtuslikku võtta? Mõelge veel üks kord. Te liigutate selle arvuti kaudu oma raha, suhtlete ametiasutustega, koostate tähtsaid dokumente, logite sisse kõikvõimalikesse portaalidesse ja teenuskeskkondadesse, ajate kellegagi mesijuttu, lõppeks täidate oma tuludeklaratsiooni … Ehk siis pahalane, kes toimetab  teie arvutis, saab enda kätte teie rahakoti, võtmed, dokumendid, krediidiajaloo, isikliku intiimpäeviku ning laste koolitee täpse kirjelduse koos nende liikumisgraafiku kellaaegadega.

Millal ilmusid esimesed antiviirusprogramme loovad firmad?

Arvutiviiruse idee tekkis juba ammu enne personaalarvutite ilmumist. 1959. aastal avaldas Inglise geneetik Lionel Penrose ajakirjas Scientific American artikli “Isepaljunevad masinad”, milles kirjeldas nüüdisaegsete viiruste prototüüpi.

Esimese arvutiviiruse ilmumisest on palju erinevaid arvamusi. Täpselt on vaid teada, et esimese arvuti loojaks peetava Charles Babbage masinal teda ei olnud, aga 1970-ndate aastate keskpaiku olid nad juba arvutitel Univax 1108 ja IBM 360/370. Huvitav, et arvutiviiruste idee ilmus palju varem, kui personaalarvutid ning ajaarvamise lähtepunktiks võib lugeda tuntud õpetlase John von Neumanni töid end isereprodutseerivatest matemaatilistest automaatidest 1940-ndatel aastatel. 1951. aastal pakkus ta välja selliste automaatide loomisviisi. 1959. aastal avaldas ajakiri „Scientific American” L.S. Penrose isereprodutseerivatele mehaanilistele struktuuridele pühendatud artikli, kus oli kirjeldatud aktiviseerumis-, paljunemis-, muteerumis- ja annekteerimisvõimeliste isereprodutseerivate mehaaniliste struktuuride lihtsaimat kahemõõtmelist mudelit, mille hiljem realiseeris IBM 650 masinkoodi abil praktikas teine õpetlane F.G. Stahl. 2004 aastal ületas tuntud arvutiviiruste arv 100 000 piiri.

Lingi leiad siit