Mis on õngitsemine ?

Arvutisüsteemid on täis võimsaid ja tarku kaitsevahendeid – viirustõrjeid, tulemüüre, krüpteeritud sidekanaleid, väärkasutuse hoiatussüsteeme ja palju muud. Inimene on niisuguste turvasüsteemide kõige nõrgem lüli ning kurjategijad teavad seda väga hästi. Edukas küberkurjategija peabki tundma pigem inimpsühholoogiat kui programmeerimist ning oskama suunata mitte niivõrd bitijada, kuivõrd oma ohvrite käitumist (social engineering).

Õngitsemise puhul küsitakse kas otse teie pangaparoole ja koodikaardi koode, või siis antakse mõnel soliidsel ettekäändel link veebilehele, mis näeb välja täpselt nagu panga oma, ja kuhu te siis ise oma pangarekvisiidid sisestate. Võimalik, et õngitsemiskiri sisaldab hoopis telefoninumbrit, nii et teie pangaandmed korjab kokku hoopis telefoni automaatvastaja.
Teinekord ei pea kurikaelad paljuks ka ise helistada – näiteks mõne ettevõtte raamatupidajale, kellelt IT-administraatorina esinedes meelitatakse mõnel osaval ettekäändel välja raamatupidamissüsteemi ligipääsuandmed. Mõnikord aga jäetakse sinnasamma firmasse „juhuslikult” vedelema CD pealkirjaga „Juhtkonna palgatabel” – küllap mõni uudishimulik selle oma arvutisse pistab. Ja kui ka ei pista, siis viib ausal moel raamatupidamisosakonda tagasi, kus kasvõi kontrollimise mõttes CD-plaat koos sellele salvestatud viirusega käima tõmmatakse…
Trikitamise ohver ei pea olema rumal ega ebaaus, sageli lasevad end haneks tõmmata vägagi intelligentsed, distsiplineeritud ja läbinägelikud inimesed. Trikitamise vastu saab ainult eluterve kahtlus ning õppimine kogemustest – nii enda, parem aga kui võõrastest kogemustest.